„Selle kapitalipaigutuse aluseks olid ju samuti ilmselgelt konkreetsed plaanid, kuid see, kas need plaanid olid reaalsed või mitte, on küsimus hindajatele. Praegu võib öelda, et osa neist plaanidest olid täiesti ebareaalsed, järelikult tehti selle rahapaigutusega vale otsus, aga see on ju tagantjärele tarkus. Ma ei julge küll öelda, et keegi oleks läinud tahtlikult Estonian Airi rahaga üle külvama,“ lausus Aljas.
Aljas rääkis, et ka juba tema ajal tegi riik Estonian Airi esimesi kapitalipaigutusi.
„Me tegime plaani ja selle ka täpselt täitsime. Ka hilisema raha pani riik Estonian Airi vastavalt plaanile, aga see plaan jäi selgelt täitmata. Ilmselt
Euroopa Komisjon vaatas siis, et firmasse pannakse jätkuvalt raha sisse, aga midagi põhimõttelist seal ju ei muutu. Tol ajal, kui mina Estonian Airi juhtisin, polnud riigiabi teema nii aktuaalne, et ma oleks end sellega niivõrd täpselt kurssi viinud.“
Liiga suur tükk
Aljase sõnul on võimatu öelda, mis hetkest hakkas Estonian Air alla käima.
„Kui omanike ootused lähevad liiga suureks ja hakatakse tegema majanduslikult täiesti ebaloogilisi otsuseid, ei saagi asjast midagi välja tulla. Kõik need korrad, mil Estonian Air on võtnud asja rahulikult ja lennanud nendesse sihtkohtadesse, mille järele on reaalselt olnud nõudlus, on ka tulemus olnud täiesti rahuldav,“ sõnas ta. „Aga niipea, kui on proovitud ambitsiooni üles kütta, on asjad läinud väga kehvasti. Omanikuvahetus oli see, mis ambitsioone üles kütma hakkas."
Samas oli omanikuvahetus tema sõnul paratamatu, sest hetkel, mil
Eesti riik Estonian Airi üle võttis, oli ettevõte juba keerulises seisus. Uue omaniku oleks pidanud Estonian Airile nagunii leidma.
"Kooliraha oli väga suur ja tegelikult mitte vajalik, aga nüüdseks peaks igaühele selge olema, et majandusseadused kehtivad ka Tallinnas,“ märkis Aljas.